MILLEGA ME TEGELEME?
UUS!!!
TÄHELEPANU!
Korduma kippuvad küsimused Covid-19 vaktsineerimise kohta
Info on koostatud Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös
Kas vaktsineerimine on vabatahtlik?
Vaktsineerimine on tervishoiutöötajatele tungivalt soovituslik.
Mis saab kolleegidest, kes ei soovi vaktsineerimist?
Tervishoiutöötajad peavad mõistma Covid-19 epidemioloogilist olukorda ning kohustust kaitsta nii patsiente kui kolleege viiruse leviku eest.
Seetõttu rõhutab infektsioonikontrolli talitus ka vaktsineerimise olulisust. Vaktsineerimisteemaliste küsimuste ja kahtluste korral on alati
võimalik pöörduda infektsioonikontrolli töötajate poole.
Millised Covid-19 vaktsiinid on olemas?
Eestis on kasutusel esimene Euroopa Liidu ravimiametilt müügiloa saanud Pfizer/BioNTech Covid-19 vaktsiin. Ka teisele vaktsiinile – Moderna – on müügiluba olemas, kuid tarneid Eestisse pole veel toimunud.
Kas Covid-19 vaktsiinid on ohutud?
Müügiloa saanud vaktsiini on testitud suurtes kliinilistes uuringutes kümnetel tuhandetel inimestel ning müügiloa andmiseks peavad vaktsiinid vastama kõigile ohutuse ja efektiivsuse standarditele. Eestisse jõudnud vaktsiin on saanud müügiloa nii Ameerika Ühendriikide ravimiameti (FDA) kui ka Euroopa Ravimiameti (EMA) poolt. Kliinilistes uuringutes on osalenud paljude riikide erineva rahvuse, vanuse, soo ja kaasuvate haigustega inimesed. Lastel ei ole senini uuringuid läbi viidud ja praegu lapsi ei vaktsineerita.
Kas oleks ohutum haigus läbi põdeda?
Nii haigus kui vaktsiin on uued. Hetkel ei ole teada, kui kaua kestab immuunsus vaktsineerimise või haiguse põdemise järgselt. Küll aga on teada, et haigus võib kulgeda raskelt ja põhjustada surma. Samuti on oluline vaktsineerimisega kaitsta oma peret, kolleege ja patsiente.
Milline on Covid-19 vaktsiini olemus?
Nagu kõik varasemad vaktsiinid, on ka see vaktsiin läbinud põhjalikud ohutuse uuringud. mRNA tehnoloogia on küll uus, kuid mitte tundmatu. Sellel viisil vaktsiinide tegemist on uuritud üle kümne aasta – antud vaktsiin on esimene, mis sai müügiloa. mRNA vaktsiin sisaldab infot viiruse valgulise koostisosa suhtes ning selle süstimise tulemusena toodetakse inimese kehas SARS-CoV-2 ogavalku, mis kutsub esile immuunsüsteemi vastuse ja seeläbi tekib kaitse haiguse vastu (immuunsüsteem õpib SARSCoV-2 ära tundma). Vaktsiin ei sisalda viiruse osakesi või viirust ennast ning ei ole võimeline haigust põhjustama. mRNA ei lülitu inimese raku DNAsse ning on inimrakkude paljunemisele ohutu.
Kui kaua vaktsiin kaitseb?
Vaktsiini toimel tekkiva immuunsuse kestuse osas ei ole veel lõplikku teadmist, kuna viiruse uudsuse tõttu ei ole olnud võimalik seda mõõta.
Millised on Covid-19 vaktsiini kõrvaltoimed?
Pärast vaktsineerimist võib esineda valu ja turse süstikohas, väsimus, peavalu, lihasevalu, liigesevalu, külmavärinad ja/või palavik. Reeglina mööduvad kõrvalnähud paari päevaga, ei vaja ravi ja ei kujuta inimesele liigset ohtu, pigem on see viide immuunsüsteemi reageerimisest ja vaktsiini toime saavutamisest. Samuti ei ole reaktsiooni esinemine vastunäidustuseks järgnevale doosile. Reaktsiooni esinemisest tuleb teada anda infektsioonikontrolli talitusele või Ravimiametile.
Kas Covid-19 vaktsiinil esineb pikaajalisi kõrvaltoimeid?
Kuigi vaktsiiniuuringud ei ole veel pikalt kestnud, ei ole pikaajalised kõrvaltoimed vaktsiini olemust ja toimet arvestades tõenäolised. Lisaks hinnatakse kasutusloa saanud vaktsiinide toimeid ja kõrvaltoimeid pidevalt ka edaspidi.
Millised on vastunäidustused Covid-19 vaktsiini kasutamiseks?
Ägeda palavikuga haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Vastunäidustuseks on teadaolev anafülaktiline reaktsioon vaktsiinis sisalduvate ainete suhtes. Näiteks munavalguallergia ei ole selle vaktsiiniga oluline.
Kas immuunsupressantide tarvitamine (konkreetselt tsüklosporiin) on vastunäidustuseks Covid-19 vastu vaktsineerimisel?
Ei ole vastunäidustatuseks, immuunvastus võib olla nõrgem, aga soovitame vaktsineerida.
Kas munaallergia on Covid-19 vaktsiini vastunäidustus?
Ei ole, vaktsiini valmistamisel ei ole kasutatud kanamune.
Milline on seisukoht Covid-19 vaktsineerimise osas rasedate või imetavate emade puhul?
Pigem soovitatakse vaktsineerida. Infot rasedate kohta on küll vähe, kuid arvestades vaktsiini toimet (tegemist ei ole elusa viirusega, mRNA ei integreeru genoomi) on mõju rasedusele väga ebatõenäoline. Samas on teada, et rasedatel kulgeb Covid-19 raskemini ja võib põhjustada enneaegset sünnitust.
Kas vaktsiini manustamine haiguse peiteperioodis raskendab Covid-19 haiguse kulgu?
Senised uuringud ei ole näidanud, et vaktsineerimine mõjutaks haiguse raskusastet.
Mida soovitate inimesele (eelkõige Covid-19 vaktsiini osas), kellel pole varasemalt tekkinud teiste vaktsineerimiste järgselt antikehi?
Soovituslik on vaktsineerida, antikehade teke erinevate vaktsiinide toimel ei pruugi olla ühesugune.
Kas koos Covid-19 vaktsiiniga võib manustada teisi vaktsiine?
Covid-19 vaktsiini koosmanustamise kohta teiste vaktsiinidega on infot vähe. Seetõttu soovitatakse hoida minimaalselt 14-päevast intervalli Covid-19 vaktsiini ja teise vaktsiini manustamise vahel.
Kas Covid-19 haiguse läbi põdenud inimesed peavad ka vaktsineerima?
Ka haiguse läbi põdenud töötajad kuuluvad vaktsineerimisele. Hetkel ei ole teada immuunsuse kestus haiguse läbipõdemise järgselt ning seega vaktsineeritakse ka põdenud töötajad. Soovituslik vahe on vähemalt neli nädalat haigusnähtude tekkimisest või asümptomaatilise kulu korral positiivsest PCR-testist. Uuringutes vaktsineeriti 545 inimest, kes olid hiljuti Covid-19 läbi põdenud ning neil ei olnud erinevusi teadaolevates kõrvaltoimetes.
Kas Covid-19 vaktsiin vähendab inimeste vahelist Covid-19 ülekannet?
Ei ole teada, mil määral vaktsineeritud inimesed viirust edasi kannavad ja levitavad ning seetõttu pole ka teada, milline on vaktsineerimise mõju viiruse ühiskondlikule levikule.
Kas vaktsineeritud töötajad peavad kasutama isikukaitsevahendeid?
Kõik töötajad peavad kasutama vajalikke ja ettenähtud isikukaitsevahendeid sh maski või respiraatorit. Samuti tuleb järgida riiklikke soovitusi liikumispiirangute ja kontaktide vähendamise ning distantsi hoidmise osas.
Info on koostatud Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös.
Vaktsineerimine on tervishoiutöötajatele tungivalt soovituslik.
Mis saab kolleegidest, kes ei soovi vaktsineerimist?
Tervishoiutöötajad peavad mõistma Covid-19 epidemioloogilist olukorda ning kohustust kaitsta nii patsiente kui kolleege viiruse leviku eest.
Seetõttu rõhutab infektsioonikontrolli talitus ka vaktsineerimise olulisust. Vaktsineerimisteemaliste küsimuste ja kahtluste korral on alati
võimalik pöörduda infektsioonikontrolli töötajate poole.
Millised Covid-19 vaktsiinid on olemas?
Eestis on kasutusel esimene Euroopa Liidu ravimiametilt müügiloa saanud Pfizer/BioNTech Covid-19 vaktsiin. Ka teisele vaktsiinile – Moderna – on müügiluba olemas, kuid tarneid Eestisse pole veel toimunud.
Kas Covid-19 vaktsiinid on ohutud?
Müügiloa saanud vaktsiini on testitud suurtes kliinilistes uuringutes kümnetel tuhandetel inimestel ning müügiloa andmiseks peavad vaktsiinid vastama kõigile ohutuse ja efektiivsuse standarditele. Eestisse jõudnud vaktsiin on saanud müügiloa nii Ameerika Ühendriikide ravimiameti (FDA) kui ka Euroopa Ravimiameti (EMA) poolt. Kliinilistes uuringutes on osalenud paljude riikide erineva rahvuse, vanuse, soo ja kaasuvate haigustega inimesed. Lastel ei ole senini uuringuid läbi viidud ja praegu lapsi ei vaktsineerita.
Kas oleks ohutum haigus läbi põdeda?
Nii haigus kui vaktsiin on uued. Hetkel ei ole teada, kui kaua kestab immuunsus vaktsineerimise või haiguse põdemise järgselt. Küll aga on teada, et haigus võib kulgeda raskelt ja põhjustada surma. Samuti on oluline vaktsineerimisega kaitsta oma peret, kolleege ja patsiente.
Milline on Covid-19 vaktsiini olemus?
Nagu kõik varasemad vaktsiinid, on ka see vaktsiin läbinud põhjalikud ohutuse uuringud. mRNA tehnoloogia on küll uus, kuid mitte tundmatu. Sellel viisil vaktsiinide tegemist on uuritud üle kümne aasta – antud vaktsiin on esimene, mis sai müügiloa. mRNA vaktsiin sisaldab infot viiruse valgulise koostisosa suhtes ning selle süstimise tulemusena toodetakse inimese kehas SARS-CoV-2 ogavalku, mis kutsub esile immuunsüsteemi vastuse ja seeläbi tekib kaitse haiguse vastu (immuunsüsteem õpib SARSCoV-2 ära tundma). Vaktsiin ei sisalda viiruse osakesi või viirust ennast ning ei ole võimeline haigust põhjustama. mRNA ei lülitu inimese raku DNAsse ning on inimrakkude paljunemisele ohutu.
Kui kaua vaktsiin kaitseb?
Vaktsiini toimel tekkiva immuunsuse kestuse osas ei ole veel lõplikku teadmist, kuna viiruse uudsuse tõttu ei ole olnud võimalik seda mõõta.
Millised on Covid-19 vaktsiini kõrvaltoimed?
Pärast vaktsineerimist võib esineda valu ja turse süstikohas, väsimus, peavalu, lihasevalu, liigesevalu, külmavärinad ja/või palavik. Reeglina mööduvad kõrvalnähud paari päevaga, ei vaja ravi ja ei kujuta inimesele liigset ohtu, pigem on see viide immuunsüsteemi reageerimisest ja vaktsiini toime saavutamisest. Samuti ei ole reaktsiooni esinemine vastunäidustuseks järgnevale doosile. Reaktsiooni esinemisest tuleb teada anda infektsioonikontrolli talitusele või Ravimiametile.
Kas Covid-19 vaktsiinil esineb pikaajalisi kõrvaltoimeid?
Kuigi vaktsiiniuuringud ei ole veel pikalt kestnud, ei ole pikaajalised kõrvaltoimed vaktsiini olemust ja toimet arvestades tõenäolised. Lisaks hinnatakse kasutusloa saanud vaktsiinide toimeid ja kõrvaltoimeid pidevalt ka edaspidi.
Millised on vastunäidustused Covid-19 vaktsiini kasutamiseks?
Ägeda palavikuga haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Vastunäidustuseks on teadaolev anafülaktiline reaktsioon vaktsiinis sisalduvate ainete suhtes. Näiteks munavalguallergia ei ole selle vaktsiiniga oluline.
Kas immuunsupressantide tarvitamine (konkreetselt tsüklosporiin) on vastunäidustuseks Covid-19 vastu vaktsineerimisel?
Ei ole vastunäidustatuseks, immuunvastus võib olla nõrgem, aga soovitame vaktsineerida.
Kas munaallergia on Covid-19 vaktsiini vastunäidustus?
Ei ole, vaktsiini valmistamisel ei ole kasutatud kanamune.
Milline on seisukoht Covid-19 vaktsineerimise osas rasedate või imetavate emade puhul?
Pigem soovitatakse vaktsineerida. Infot rasedate kohta on küll vähe, kuid arvestades vaktsiini toimet (tegemist ei ole elusa viirusega, mRNA ei integreeru genoomi) on mõju rasedusele väga ebatõenäoline. Samas on teada, et rasedatel kulgeb Covid-19 raskemini ja võib põhjustada enneaegset sünnitust.
Kas vaktsiini manustamine haiguse peiteperioodis raskendab Covid-19 haiguse kulgu?
Senised uuringud ei ole näidanud, et vaktsineerimine mõjutaks haiguse raskusastet.
Mida soovitate inimesele (eelkõige Covid-19 vaktsiini osas), kellel pole varasemalt tekkinud teiste vaktsineerimiste järgselt antikehi?
Soovituslik on vaktsineerida, antikehade teke erinevate vaktsiinide toimel ei pruugi olla ühesugune.
Kas koos Covid-19 vaktsiiniga võib manustada teisi vaktsiine?
Covid-19 vaktsiini koosmanustamise kohta teiste vaktsiinidega on infot vähe. Seetõttu soovitatakse hoida minimaalselt 14-päevast intervalli Covid-19 vaktsiini ja teise vaktsiini manustamise vahel.
Kas Covid-19 haiguse läbi põdenud inimesed peavad ka vaktsineerima?
Ka haiguse läbi põdenud töötajad kuuluvad vaktsineerimisele. Hetkel ei ole teada immuunsuse kestus haiguse läbipõdemise järgselt ning seega vaktsineeritakse ka põdenud töötajad. Soovituslik vahe on vähemalt neli nädalat haigusnähtude tekkimisest või asümptomaatilise kulu korral positiivsest PCR-testist. Uuringutes vaktsineeriti 545 inimest, kes olid hiljuti Covid-19 läbi põdenud ning neil ei olnud erinevusi teadaolevates kõrvaltoimetes.
Kas Covid-19 vaktsiin vähendab inimeste vahelist Covid-19 ülekannet?
Ei ole teada, mil määral vaktsineeritud inimesed viirust edasi kannavad ja levitavad ning seetõttu pole ka teada, milline on vaktsineerimise mõju viiruse ühiskondlikule levikule.
Kas vaktsineeritud töötajad peavad kasutama isikukaitsevahendeid?
Kõik töötajad peavad kasutama vajalikke ja ettenähtud isikukaitsevahendeid sh maski või respiraatorit. Samuti tuleb järgida riiklikke soovitusi liikumispiirangute ja kontaktide vähendamise ning distantsi hoidmise osas.
Info on koostatud Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös.
EAIÜ juubeliaasta koolitustoetus
Vastavalt Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühingu juhatuse otsusele annab Ühing 2021 aastal välja
3 sihtsuunitlusega koolitustoetust.
Toetused antakse välja EAIÜ liikmetele toetamaks osalemist
EfCCNa kongressil 22-25.09.2021 Utrechtis.
Be inspired - Create the future
Kallid kolleegid!
26.oktoobril 1995 aastal asutati
Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühing.
Oleme 25 aastased!
Palju õnne kõikidele liikmetele ja koostööpartneritele!
|
Head kolleegid!
On tähenduslik, et just käesolev aasta on kuulutatud Maailma Tervishoiu Organisatsiooni poolt õenduse aastaks. Tähistame sellega nüüdisaegse õenduse rajaja Florence Nightingale 200 sünniaastapäeva. Üleilmne pandeemia on muutnud palju, sealhulgas on see aidanud mõista õdede mõju ja väärtust ühiskonnas. Meie valdkonna eripära on töötada igapäevaselt kriitilises seisus patsientide ja nende lähedastega. Ent käesolev olukord on uudne ka meile. Maailm vaatab ümber oma väärtushinnanguid ja prioriteete. Öeldakse, et kriisi ei maksa raisku lasta ning tuleb sellest õppida ning tulevikku vaadata. Tuleviku eesmärkide seadmine on oluline, kuid nagu Nightingale ennustas, on muutuste saavutamiseks vajalik ka tegutsemine: “Selle asemel et tundeid raisata sõnadesse tuleks neil lasta settida tegudeks ning seeläbi tulemusteks.“ Need pea kahe sajandi tagused mõtted tunduvad sobivat ka tänapäeva. Minu arvates on õed alati olnud leidlikud ja uuenduslikud, sest me töötame oma patsientide tervise nimel ja püüame seda teha parimal viisil. Ja kui me meenutame oma tööd mitte 200 aastat tagasi vaid 20 aastat tagasi, siis oleme teinud tohutu arengu. Aga arenemiseks on meil ruumi veel palju, et pidada sammu muutuva maailmaga. Aga ärme unusta teisi aidates iseennast, lähedasi ja kolleege! Me teame ju väga hästi, et heal ning julgustaval sõnal on suur mõju. Loodan, et leiate võimalusi hoolitseda enda vajaduste eest ja tegeleda asjadega, mis Teie tassi täidaks. Täname Teid selle eest, mida teete! EAIÜ juhatus |
EfCCNa uudiskiri 1/2020
Head kolleegid! Edastame EfCCNa pöördumise kõikidele
anesteesia- ja intensiivravi kolleegidele, kes töötavad COVID-19 eesliinil-
Working together - achieving more and stay safe!
|
Jagame tööks vajalikke linke.
|
24.10. 2019 sõlmisid Baltimaade Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühingud koostöö arendamise kokkuleppe
Kokkuleppe eesmärgiks on toetada ja väärtustada valdkonnas töötavate õdede arengut, edendada vastastikust suhtlemist, viia läbi koostöös erinevaid koolitusi ja konverentse, luua võimalusi erialaseks enesetäiendamiseks ja stažeerimiseks, edendada koos rahvusvahelist koostööd Euroopa eriala ühinguga.
Värske koostöölepe annab võimalused veelgi tihedamalt ja eesmärgipärasemalt ühistegevusi plaanida. |
October 24, 2019, the Baltic Anaesthesia and Intensive Care Nurses Associations signed an agreement to develop cooperation. The aim of the agreement is to support and value the development of nurses working in the field, to promote mutual communication, to organize various training and conferences, to create opportunities for professional development and internships, to promote international cooperation with the EfCCNa.
A fresh cooperation agreement provides opportunities for even closer and more focused planning of joint activities. |
25. oktoobril toimub EAIÜ I rahvusvaheline konverents
"TEAMWORK - this wonderful ART"
Estonian Association of Nurse Anaesthetists and Intensive Care Nurses (EAAIN)
are delighted to invite you to our
1st International Conference:
Teamwork – This Wonderful Art
Conference will take place at Kumu Art Museum in Tallinn, Estonia, on 25th October 2019.
Registration to the Conference is now open!
Registration to the Conference is closed!
The event is full!
Estonian Association of Nurse Anaesthetists and Intensive Care Nurses (EAAIN)
are delighted to invite you to our
1st International Conference:
Teamwork – This Wonderful Art
Conference will take place at Kumu Art Museum in Tallinn, Estonia, on 25th October 2019.
Registration to the Conference is now open!
Registration to the Conference is closed!
The event is full!
Algab suvine vastuvõtt terviseteadsuste magistriõppesse
Täpsemat infot leiad siit
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli koduleheküljelt: www.ttk.ee
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt: www.nooruse.ee
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli koduleheküljelt: www.ttk.ee
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt: www.nooruse.ee
Head EAIÜ liikmed!
Alates 16.02.2019 kuulub meie ühing European federation of Critical Care Nursing associations (EfCCNa) liikmeskonda!
Väikest kokkuvõtet konverentsist saate lugeda siit. Loe EfCCNa uudiskirja siit
Õnnitlused saadab EfCCNa president
|
Professor Bronagh Blackwood PhD RN
President, EfCCNa |
EAIÜ ja EOpÕÜ ühine koolituspäev
|
31. mail 2019 toimub
Eesti Anesteesia ja Intensiivraviõdede Ühingu ja Eesti Operatsiooniõdede Ühingu ühine koolituspäev Räägime teemadest mis on ühised ja puudutavad meid kõiki. Toimub ka näitus. Jälgi meid ka FBs: https://www.facebook.com/eaiyhing/ https://www.facebook.com/profile.php?id=100010379233607 |
EAIÜ üldkoosolek. Koolituspäev: Sepsis
2019 EAIÜ EESTI ÜRITUSED
2019 RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED
13.02-16.02 2019 8th EfCCNa Congress Ljubljana, Sloveenia
19.02-22.02 2019 International Symposium on non-operating room interventions and anesthesia Brussel, Belgia
21.02 2019 ESNO Congress 2019 Brussel, Belgia
19.03-22.03.2019 39th International Symposium on Intensive Care and Emergency Medicine Brussel, Belgia
02.05-03.05.2019 ESPNIC NIV course in Pediatric and Neonatal acute setting Barcelona, Hispaania
30.05-01.06.2019 NOKIAS 2019 Reykjavík, Iceland
01.06-03.06.2019 Euroanaesthesia 2019 Viin, Austria
18.06-21.06.2019 ESPNIC 2019 Salzburg, Austria
11.09-14.09.2019 ESRA 2019 Bilbao, Spain
19.09-21.09.2019 ESPA 2019 Roterdam, Holland
28.09-02.10.2019 ESICM LIVES 2019 Berlin, Saksamaa
05.11-08.11.2019 5th Int. Conference ICPAN Cancun, Mexico
19.02-22.02 2019 International Symposium on non-operating room interventions and anesthesia Brussel, Belgia
21.02 2019 ESNO Congress 2019 Brussel, Belgia
19.03-22.03.2019 39th International Symposium on Intensive Care and Emergency Medicine Brussel, Belgia
02.05-03.05.2019 ESPNIC NIV course in Pediatric and Neonatal acute setting Barcelona, Hispaania
30.05-01.06.2019 NOKIAS 2019 Reykjavík, Iceland
01.06-03.06.2019 Euroanaesthesia 2019 Viin, Austria
18.06-21.06.2019 ESPNIC 2019 Salzburg, Austria
11.09-14.09.2019 ESRA 2019 Bilbao, Spain
19.09-21.09.2019 ESPA 2019 Roterdam, Holland
28.09-02.10.2019 ESICM LIVES 2019 Berlin, Saksamaa
05.11-08.11.2019 5th Int. Conference ICPAN Cancun, Mexico
MAGISTRIÕPE TALLINNA JA TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLIS
2018. aasta sügisel alustavale TERVISETEADUSE MAGISTRIÕPPEKAVALE alustatakse avalduste vastuvõtmist!
Avalduste esitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistriõppekavale toimub läbi Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) ja kõrgkooli Tallinna õppehoones (Kännu 67, Tallinn) kohapeal 25. juunist - 9. augustini.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustab avalduste vastuvõttu 25.juunist -10.augustini 2018. Õppekavale kandideerimiseks saab kandideerija esitada dokumendid elektrooniliselt Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS, www.sais.ee). Paberkandjal on dokumente võimalikesitada kõrgkoolis kohapeal (Nooruse 5, Tartu) 25.06.2018-05.07.2018 kell 10:00-14:00.
Lisainfo Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli koduleheküljelt: www.ttk.ee
Lisainfo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt: www.nooruse.ee
Loe lisaks ka Intensiivõenduse õppest meie kodulehel!
Avalduste esitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistriõppekavale toimub läbi Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) ja kõrgkooli Tallinna õppehoones (Kännu 67, Tallinn) kohapeal 25. juunist - 9. augustini.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustab avalduste vastuvõttu 25.juunist -10.augustini 2018. Õppekavale kandideerimiseks saab kandideerija esitada dokumendid elektrooniliselt Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS, www.sais.ee). Paberkandjal on dokumente võimalikesitada kõrgkoolis kohapeal (Nooruse 5, Tartu) 25.06.2018-05.07.2018 kell 10:00-14:00.
Lisainfo Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli koduleheküljelt: www.ttk.ee
Lisainfo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt: www.nooruse.ee
Loe lisaks ka Intensiivõenduse õppest meie kodulehel!
HEAD LIIKMED!
- NB! EAIÜ liikmemaks aastas 25 eurot (+sisseastumine 10 eurot).
- Selleks, et kedagi ühingu liikmemaksu võlgnevuse tõttu EAIÜst välja ei arvataks, palume võlad likvideerida hiljemalt 15.aprilliks 2020 (saaja: Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühing, Swedbank EE752200221058681470)
- Kui kellegil liikmetest on muutunud e-maili aadress, siis palume sellest Ühingut teavitada (eaiuhing@gmail.com), vastasel juhul ei jõua meie poolt edastatud info teieni!